Kiirfaktid Tadžikistani kohta:
- Rahvaarv: Umbes 9,5 miljonit inimest.
- Ametlik keel: Tadžiki keel.
- Pealinn: Dušanbe.
- Valuuta: Tadžikistani somoni.
- Valitsemiskord: Presidendisüsteemiga vabariik.
- Peamine religioon: Islam.
- Geograafia: Sisemaa riik Kesk-Aasias, piirneb Afganistani, Usbekistani, Kõrgõzstani ja Hiinaga.
Fakt 1: Umbes 90% Tadžikistanist on mägiline
Tadžikistan on valdavalt mägiline riik, kus umbes 90% territooriumist on kaetud mägedega. Lisaks asub umbes pool riigi pindalast üle 3000 meetri (9800 jalga) merepinnast. Seda karmistatud maastikku iseloomustavad Pamiiri ja Alai mäestike kõrguvad tipud, mis on andnud Tadžikistanile hüüdnime “maailma katus”. Mägiline maastik avaldab olulist mõju riigi kliimale, bioloogilisele mitmekesisusele ja kultuuripärandile, muutes selle põnevaks sihtkohaks seiklejatele, loodushuviliste ja kultuuriuurijatele.
Fakt 2: Pealinna nimi tähendab esmaspäeva
Nimi on tuletatud pärsia sõnadest “du”, mis tähendab “kaks”, ja “shanbe”, mis tähendab “päev”. Legend jutustab, et linn oli algselt väike küla, kus peeti turgu ainult esmaspäeviti. Aja jooksul kasvas külast linn ja nimi “Dušanbe” jäi püsima, peegeldades selle tagasihoidlikku algust turukülana. Miks on teine päev esmaspäev? Nii arvatakse islamimaailmas – pühapäev on nädala esimene päev ja laupäev viimane.
Dušanbe, Tadžikistani pealinn, sai alguse väikese turuküla mööda Siidiradu. See kasvas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene impeeriumi valitsemise ajal ning laienes veelgi nõukogude ajal, muutudes tööstus- ja halduskeskuseks. Pärast Tadžikistani iseseisvumist 1991. aastal sai Dušanbest pealinn ja see jätkas arengutas, ühendades nõukogude aegseid ehitusi kaasaegsete mugavustega. Tänapäeval toimib see Tadžikistani poliitilise, majandusliku ja kultuurilise keskusena.
Fakt 3: Tadžikistanis on järv, mis on nimetatud Aleksander Suure järgi
Tadžikistanis on järv nimega Iskanderkul, mis tähendab inglise keeles “Aleksandri järv”. Legend jutustab, et Aleksander Suur, muistne Kreeka vallutaja, käis piirkonnas oma sõjakäikude ajal Kesk-Aasias ja järv nimetati tema auks. Iskanderkul asub Fanni mägedes, pakkudes hingeväravat maastikku ja toimides populaarse sihtkohana turistidele ja välisõhuhuviliste.
Fakt 4: Tadžikistanis on maailma teine kõrgeim tamm
Tadžikistani Nureki tamm, mis valmis 1980. aastal, on maailma teine kõrgeim tamm umbes 300 meetri (984 jala) kõrgusega. See mängib kriitilist rolli hüdroenergia tootmises ja kastmises piirkonnas.
Alustatud on ka Roguni tammi ehitust, mis pärast valmimist peaks ületama Nureki tammi kõrguses. Roguni tammi prognoositakse olevat umbes 335 meetrit (1099 jalga) kõrge, muutes selle kõige kõrgemaks kunagi ehitatud tammiks. Pärast kasutuselevõttu oodatakse, et see suurendab veelgi Tadžikistani hüdroenergia võimsust ja aitab kaasa piirkondlikule arengule.
Fakt 5: Samuti on Tadžikistanis maailma teine kõrgeim tee
Tadžikistan on Pamiiri maantee kodu, mida tuntakse ka kui M41, mis on maailma teine kõrgeim rahvusvaheline tee. Maantee läbib Pamiiri mäed, pakkudes vapustavaid mäevaateid ja ületades arvukaid kõrgusega passe.
Üks märkimisväärsemaid Pamiiri maantee lõike on Ak-Baitali pass, mis asub umbes 4655 meetri (15 270 jala) kõrgusel merepinnast. See teeb sellest ühe kõrgeima sõidukitega läbitava passi maailmas, vaid teisena lähedalasuvale Khunjerabi passile Hiina-Pakistani piiril. Pamiiri maantee toimib elutähtsa transporditeena, ühendades Tadžikistani naabririikidega nagu Kõrgõzstan, Afganistan ja Hiina.
Märkus: Kui kavatsete riiki külastada, kontrollige, kas vajate rahvusvahelist juhiluba Tadžikistanis sõitmiseks.
Fakt 6: Tadžikistanis esineb laastavaie maavärinaid
Tadžikistan asub seismiliselt aktiivses piirkonnas ja riigi ajaloos on toimunud laastavaied maavärinad. Oma asukoha tõttu Euraasia ja India tektooniliste plaatide piiril kogeb Tadžikistan sagedast seismilist tegevust, muutes selle maavärinaatle altiks.
Üks laastavaim maavärin Tadžikistani hiljutises ajaloos toimus 10. juulil 1949. Khaiti maavärina nime all tuntud, oli selle magnitood 7,5 ja see põhjustas ulatuslikku hävitust, eriti riigi idaosas. Tuhanded inimesed kaotasid elu ja paljud külad said raskelt kahjustada või hävitatud.
Hiljemgi, 7. detsembril 2015, tabas võimas 7,2 magnituudiga maavärin Tadžikistani edelaosa, Afganistani piiri lähedal. Maavärin põhjustas märkimisväärset kahju hoonetele ja infrastruktuurile mõjutatud piirkonnas, põhjustades ohvreid ja ümberasustamisi.
Fakt 7: Tadžikistanis on peaaegu 1000 jõge
Tadžikistani läbib arvukalt jõgesid, muutes selle veerikkaks riigiks Kesk-Aasias. Kuigi täpne arv võib klassifitseerimiskriteeriumite tõttu veidi varieeruda, hinnatakse, et Tadžikistanis voolab läbi umbes 1000 jõge.
Need jõed saavad alguse riigi mägilisest maastikust, eriti Pamiiri ja Alai mäestikest, ning neid toitlevad liustikud, lumesulamine ja sademed. Kõige olulisem jõgi Tadžikistanis on Amu-darja, mis moodustab osa riigi lõunapiirist ja mängib üliolulist rolli selle kastmissüsteemides ja põllumajanduses.
Teiste märkimisväärsete jõgede hulka Tadžikistanis kuuluvad Vakhshi, Pandži, Kofarnihoni ja Zarafšoni jõgi ning paljud teised. Need jõed mitte ainult ei anna vett joomiseks, põllumajanduseks ja hüdroenergia tootmiseks, vaid aitavad kaasa ka riigi vapustavale loodusmaastikule ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Fakt 8: Välismaalt saadavad rahasaadetised moodustavad riigi tuludes märkimisväärse osa
Välismaal töötavate tadžikkidelt saadavad rahasaadetised moodustavad märkimisväärse osa riigi tuludest, andes olulise panuse selle majandusse. Viimastel aastatel on rahasaadetised moodustanud umbes 25% kuni 35% Tadžikistani SKPst, muutes need elutähtsaks välisvaluuta sissevoolu allikaks. Tadžikistan omab suurt diasporaad, kusjuures paljud tadžikistanlased töötavad Venemaal, Kasahstanis ja teistes riikides tööränduritena. Need vahendid mängivad üliolulist rolli leibkondade toetamises, vaesuse vähendamises ja majandustegevuse stimuleerimisel.
Fakt 9: Tadžikistanis on soolamägi
Tadžikistan on Sarikoli soolamäe kodu, mida tuntakse ka kui Yagnobi soolamägi. Yagnobi oru kaugses piirkonnas asuv see loodusime on üks suurimaid soolamaardlaid Kesk-Aasias. Mägi koosneb täielikult soolast ja on tekkinud miljonite aastate jooksul geoloogiliste protsesside kaudu.
Sarikoli soolamägi on oluline geoloogiline ja kultuuriline maamärk Tadžikistanis, meelitades külastajaid ja teadlasi. Mäest kaevandatud soola on ajaloo jooksul kasutatud erinevateks eesmärkideks, sealhulgas kulinaarseks, meditsiiniliseks ja tööstuslikuks kasutamiseks.
Fakt 10: Muistsel ajal oli Tadžikistan üks budismi keskusi
Piirkond oli osa suuremast budistlikust kultuuriruumist, mis ulatuse mööda Siidiraja, ühendades India alamkontinenti Ida- ja Kesk-Aasiaga.
Tadžikistani strateegiline asukoht mööda Siidiraja hõlbustas budismi levikut piirkonda, kusjuures kogu piirkonnas leidub arvukaid budistlikke klooster, stuupaid ja artefakte. Teadlased usuvad, et budism õitseng Tadžikistanis, eriti piirkondades, mis piirnievad tänapäeva Afganistani ja Usbekistaniga.
Muistne Penjikenti linn, mis asub tänapäeva Tadžikistanis, oli üks piirkonna peamisi budismi keskusi. Penjikentis toimunud kaevamised on paljastanud budistlike templite, skulptuuride ja artefaktide, andes väärtuslikke teadmisi budismi leviku ja praktiseerimise kohta Kesk-Aasias muistsel ajal.
Siiski, islamiga piirkonna tõusuga alates 7. sajandist edaspidi, hakkas budism Tadžikistanis järk-järgult kahanema, muutudes lõpuks vähemusreligiooniks.
Published March 16, 2024 • 9m to read
