10 huvitavat fakti Haiti kohta

Kiirfaktid Haiti kohta:

• Rahvaarv: Umbes 11,6 miljonit inimest.
• Pealinn: Port-au-Prince.
• Ametlikud keeled: Haiti kreoolkeel, prantsuse keel.
• Valuuta: Haiti gurd (HTG).
• Valitsemiskord: Ühtsuslik poolpresidendlik vabariik.
• Peamine religioon: Kristlus (peamiselt Rooma katoliiklus).
• Geograafia: Haiti hõlmab Kariibi mere Hispaniola saare lääneosa kolmandiku. Seda iseloomustavad mäeahelikud, viljakad orud ja rannikutasandikud.

Fakt 1: Haitit iseloomustab mägine maastik

Haiti geograafiat domineerivad mitmed mäeahelikud, mis ulatuvad üle suure osa riigist ja aitavad kaasa selle mitmekülgsele maastikule. Kõige silmapaistvam mäeahelik on Massif de la Hotte riigi edelaosas, mis hõlmab Pic la Selle’i, Haiti kõrgeimat tippu, mis ulatub 2680 meetri (8793 jala) kõrgusele merepinnast.

Lisaks Massif de la Hotte’ile asuvad Haitil ka Massif du Nord riigi põhjaosas, Massif de la Selle keskosas ning teised väiksemad mäeahelikud ja künkad, mis on riigi territooriumile laiali jaotunud. Neid mägistruktuure iseloomustavad järsud nõlvad, sügavad orud ja karm maastik, mis muudab nende ületamise ja harimise keeruliseks.

Haiti mägine maastik avaldab olulist mõju riigi arengule, sealhulgas põllumajandusele, transpordile ja linnastumisele. Kuigi mäed pakuvad olulisi loodusvarasid, nagu vesi, mineraalid ja bioloogiline mitmekesisus, tekitavad nad ka väljakutseid maale juurdepääsu, infrastruktuuri arendamise ja keskkonnakaitse osas.

Fakt 2: Haiti on endine Prantsuse koloonia ja esimene riik, mis kaotab orjuse

Haiti ajalugu Prantsuse kolooniana ulatub tagasi 17. sajandisse, kui Prantsuse kolonistid rajasid plantaase ja tõid sinna Aafrika orje töötama suhkru-, kohvi- ja indigoplantaasides. Tingimused orjadele olid julmalad, mis viis arvukatele ülestõusudeni ja mässudeni.

Haiti revolutsioon (1791-1804) oli oluline hetk maailmaajaloos, kuna see viis Prantsuse koloniaalvalitsuse kukutamiseni ja Haiti iseseisvuse saavutamiseni vabariigina. Aafrika orjad, keda juhtisid sellised liidrid nagu Toussaint Louverture, Jean-Jacques Dessalines ja Henri Christophe, võitlesid Prantsuse vägedega ja kuulutasid lõpuks välja iseseisvuse 1. jaanuaril 1804.

Haiti iseseisvus tähistab mitte ainult Prantsuse kolonialismi lõppu saarel, vaid ka orjuse kaotamist, muutes Haiti esimeseks riigiks maailmas, mis ametlikult orjuse kaotab ja rajab riigi, mida juhivad endised orjad. See ajalooline saavutus avaldas sügavat mõju võitlusele orjuse ja kolonialismi vastu kogu maailmas, innustades vabadusvõitlusi ja võrdsusliikumisi üle Ameerikate ja kaugemalgi.

Fakt 3: Ühes Haiti muuseumis on Kolumbuse laeva ankur

MUPANAH, tuntud ka kui Haiti Rahvusliku Panteoni Muuseum, on muuseum, mis on pühendatud Haiti ajaloole, kultuurile ja pärandile. See asub endises presidendipalees ja eksponeerib mitmekülgset kogu artefakte, dokumente, kunstiteoseid ja ajaloolisi esemeid, mis on seotud Haiti minevikuga.

Üks märkimisväärne MUPANAH’is eksponeeritud artefakt on ankur, mis väidetavalt kuulus ühele Christoph Kolumbuse laevale. Kolumbus sooritas oma esimese reisi Ameerikasse 1492. aastal ja Haiti (tollal tuntud kui Hispaniola) oli üks saari, mida ta oma ekspeditsioonil kohtus.

Ankur on käegakatsutav meeldetuletus Haiti koloniaalajaloost ja selle seosest Euroopa avastusretkedega ja koloniseerimisega Ameerikas. See teenib sümbolina kokkupuuttest põlisrahvaste ja Euroopa avastajate vahel, samuti järgnevatest koloniseerimise ja ärakasutamise lainetesest.

Fakt 4: Haiti on kogenud ulatuslikku metsahävitust

Metsahävitus on olnud oluline keskkonnaprobleem Haitil aastakümneid, mida põhjustavad sellised tegurid nagu rahvaarvu kasv, põllumajanduse laienemine, raie, süsivalmistamine ja jätkusuutmatud maakasutuspraktikad. Metsahävituse tagajärjed on olnud rasked, viies mullaerosiooni, bioloogilise mitmekesisuse kaotuseni, valgalade degradeerumiseni, põllumajanduse produktiivsuse vähenemiseni ja suurenenud haavatavuseni loodusõnnetuste, nagu üleujutused, maalibed ja põuad, suhtes.

Hinnangute kohaselt on Haiti kaotanud ligikaudu 98% oma algupärasest metsadest, jättes maha ainult väikesed metsajäänused, mis on riigi territooriumile laiali jaotunud. Kõige rohkem on metsahävituse all kannatanud lääne- ja lõunapiirkonnad, kus rahvastikutihedus on kõrgeim ja põllumajandustegevus kõige intensiivsem.

Fakt 5: Haitil asub Kariibi mere sügavaim koobas

Koobas, tuntud kui “Grotte Marie Jeanne”, asub Haiti edelaosas, lähes Port-à-Pimenti linnale Sud departemangus. Grotte Marie Jeanne on koopauritajate seas tuntud oma muljetavaldava sügavuse poolest, mis on mõõdetud üle 478 meetri (1568 jala) sügavuseks.

Grotte Marie Jeanne’i uurimine algas 1990. aastatel ja järgnevad ekspeditsioonid on paljastanud selle keeruka käikude, kambrite ja maa-aluste moodustiste võrgustiku. Koobase sügavus koos selle geoloogiliste iseärasuste ja ainulaadse ökosüsteemiga muudab selle oluliseks teadusuuringute ja uurimistöö paigaks.

Fakt 6: 2010. aasta maavärin Haitil oli üks hävitavaim loodusõnnetus hiljutises ajaloos

12. jaanuaril 2010 tabas võimas 7,0 magnituudiga maavärin pealinna Port-au-Prince’i lähedust. Maavärina epitsenter asus vaid 25 kilomeetrit (16 miili) Port-au-Prince’ist edelas, põhjustades tugevat värisemist ja ulatuslikke kahjustusi tihedalt asustatud linnapiirkonnas ja ümbritsevates regioonides.

Maavärin põhjustas laiaulatusliku hoonete, infrastruktuuri ja kodude hävingu, jättes miljonid inimesed kodututeks ja ümberasustades umbes 1,5 miljonit inimest. Maavärina ohvrite arv oli katastroofiline, hinnangud varieeruvad 100 000 kuni 230 000 hukkununi, ja veel palju rohkem said vigastada.

Maavärina mõju Haitile süvendas sellised tegurid nagu ebapiisav ehituskvaliteet, halb linnaplaneerimiskunst, nõrk infrastruktuur ja piiratud eriolukordade reageerimisevõimekus. Riigi nagunii õrn majandus- ja sotsiaalinfrastruktuur sattus katastroofist raskelt kannatada, viies pikaajaliste humanitaar- ja taastamisprobleemideni.

Fakt 7: Haitil on vapustavad rannad ja pikk rannikujoon

Haiti rannikujoon ulatub umbes 1771 kilomeetrit (1100 miili) piki Kariibi merd, pakkudes mitmekülgset rannikumaastikku, sealhulgas liivarandasid, kiviseid randu ja pittoreskeid lahti. Riik on tuntud oma ilusate randade poolest, mida iseloomustavad kristallselged türkiissinist värvi veed, palmidega ääristatud rannad ja maastikuvaated.

Mõned Haiti tuntuimad rannad hõlmavad:

1. Labadee rand: Asub Haiti põhjarannikul, Labadee on privaatne kuurortsihtkoht, mis on tuntud oma puhtate randade, veespordi ja meelelahutustegevuste poolest. Randa ümbritseb lopsakas troopika taimestik ja sealt avaneb vapustav vaade Kariibi merele.
2. Jacmeli rand: Asub rannalinnas Jacmelis Haiti lõunarannikul, Jacmeli rand on tuntud oma elava kunstiskeene, värvilise arhitektuuri ja rahulike tunnusega. Rand pakub kuldseid liive, rahulikke vesi ja pittoreskset rannakromenaadi.
3. Île-à-Vache: Asub Haiti edelarannikust eemal, Île-à-Vache on rahulik saareparadiis puhtade randade, üksildaste lahtedega ja lopsakate troopiliste maastikega. Saar on populaarne sihtkoht ujumiseks, sukeldumiseks ja lõõgastumiseks.
4. Port-Saluti rand: Asub Haiti lõunarannikul, Port-Saluti rand on tuntud oma pikkade pulbriliselt valge liiva ribade, õrnade lainete ja hingemätvate päikeseloojangute poolest. Randa ümbritsevad kookospalmid ja see pakub rahulikku keskkonda ujumiseks ja päevitamiseks.

Fakt 8: Voodoo uskumused on Haitil tugevad

Voodoo uskumused on sügavalt juurdunud Haiti kultuuris. Lähtudes Lääne-Aafrikast ja segunenud Taino põliselanike ja katoliku elementidega, on Voodoo Haitil ametlik religioon. See hõlmab rituaale, tseremooniad ja vaimseid praktikaid, mida viivad läbi preestrid ja preestrinnad, et austada vaime, otsida juhiseid ja käsitleda elu erinevaid aspekte. Vaatamata valede ettekujutustele ei tegele Voodoo musta maagiaga, vaid vaimse ühenduse ja kogukonnaga. See on olnud Haiti ajaloos jõu- ja vastupidavuse allikas ning jätkab Haiti identiteedi, kunsti ja kultuuri mõjutamist.

Fakt 9: Haitil on peamine transpordivahend vanad bussid

Haitil kasutatakse erinevaid transpordiliike riigi mitmekülgse maastiku ja linnapiirkondade navigeerimiseks. Vanad bussid, mida sageli nimetatakse “tap-tap’ideks”, on säravalt värvitud ja kaunistatud ühistranspordibussid, mis teenivad paljude Haiti elanike peamise transpordivahenina, eriti linnapiirkondades ja linnade ja alevite vahel. Need bussid on tavaliselt eraomandis ja -töötatavad ning on tuntud oma säravate värvide ja personaalsete disainide poolest.

Lisaks vanades bussidele hõlmavad teised levinud transpordiliigid Haitil:

1. Mototaksod: Mototaksod, tuntud kui “moto-taksod”, on laialdaselt kasutatavad lühikeste vahemaade läbimiseks linnades ja alevites. Need pakuvad mugavat ja taskukohast viisi navigeerimiseks kitsastes linnatasades ja kiireks sihtkohtadesse jõudmiseks.
2. Mikrobussid: Mikrobussid, tuntud ka kui “car rapides”, on suuremad kui tap-tap’id ja sõidavad kindlatel marsruutidel peamiste linnade ja alevite vahel. Need on sageli rahvast täis ja pakuvad eelarvasõbralikku võimalust pikamaavedudeks.
3. Taksod: Taksod on saadaval linnapiirkondades ja neid saab peatada tänaval või kokku leppida telefoni või mobiilirakenduste kaudu. Need pakuvad mugavamat ja käepärasemat transpordiviisi neile, kes on valmis maksma kõrgemaid tariffe.
4. Jalgsi liikumine: Maapiirkondades ja väiksemates linnades, kus mootorsõidukite transport võib olla piiratud, on jalgsi liikumine tavaline liikumisviis. Paljud Haiti elanikud tuginevad jalgsiliikumisele kui oma peamisele transpordiviisile lühikeste vahemaade läbimiseks.

Märkus: Kui kavatsete seda riiki külastada, kontrollige, kas vajate rahvusvahelist juhiluba Haitil auto rentimiseks või juhtimiseks.

Fakt 10: Haiti köök on tuntud oma julgete ja maitsvate roogade poolest

Haiti köök on Aafrika, Taino põliselanike, Prantsuse ja Kariibi mõjutuste segu, mille tulemuseks on mitmekülgne ja elav kulinaarsed traditsioon. Vürtsid mängivad keskset rolli Haiti köögis ja paljusid roogi iseloomustavad nende mõrkja maitse profiilid.

Mõned levinud vürtsid ja koostisosad, mida kasutatakse Haiti köögis kuuma ja maitse lisamiseks, hõlmavad:

1. Scotch bonnet pipraid: Need väikesed, tulised piprad on Haiti köögi alustala ja neid kasutatakse kuuma lisamiseks roogadele nagu griot (praetud sealiha), pikliz (mõrk marineeritud köögiviljad) ja sauce ti-malice (mõrk tomatikaste).
2. Epis: See aromaatne vürtside segu koosneb küüslaugu, sibulate, piprade, ürtide (nagu petersell ja lõhnav tüümian) ja vürtside (nagu nelk ja muskaatpähkel) kombinatsioonist. Seda kasutatakse paljude Haiti roogade alusena, lisades sügavust maitsele ja kuuma.
3. Pikliz: Pikliz on populaarne Haiti maitseaine, mis on valmistatud riivitud kapsast, porgandist, sibulast ja scotch bonnet pipradest, marineeritud äädika ja vürtside sees. Seda serveeritakse sageli mõrga lisandina praetud toidule, riisile ja ubadele.
4. Ti-malice kaste: Ti-malice kaste on mõrk tomatikaste, mis on valmistatud tomatist, sibulast, küüslaugust, scotch bonnet pipradest ja äädikast. Seda serveeritakse tavaliselt grillitud lihale, mereandidele ja riisiroogadele kuuma ja maitse lisamiseks.
5. Mõrkjad marinaadid: Haiti marinaadid sisaldavad sageli tsitrusmahlat, küüslaugu, sibulat, ürte ja vürtsisegu, sealhulgas piprast, et pehmendada ja maitsestada liha nagu kana, siga ja kala enne grillimist või praadimist.