10 huvitavat fakti Tšiili kohta

Kiired faktid Tšiili kohta:

• Rahvaarv: Umbes 19 miljonit inimest.
• Pealinn: Santiago.
• Ametlik keel: Hispaania keel.
• Valuuta: Tšiili peeso (CLP).
• Valitsus: Ühtne presidendirepublik.
• Peamine religioon: Kristlus (peamiselt rooma katoliiklus).
• Geograafia: Asub Lõuna-Ameerikas, pikk rannajooon Vaikse ookeani ääres, piirneb Peruu, Boliivia ja Argentinaga, mitmekesised maastikud sealhulgas Atacama kõrb, Andide mäed ja lõunapoolne Patagoonia piirkond.

Fakt 1: Tšiili on maailma kõige piklikum riik

Tšiili on maailma kõige piklikum riik, ulatudes umbes 4300 kilomeetrit (2670 miili) põhjast lõunasse mööda Lõuna-Ameerika lääneranniku. Selle kitsas laius on keskmiselt ainult umbes 177 kilomeetrit (110 miili) idast läände. See ainulaadne geograafiline omadus annab Tšiilile märkimisväärselt mitmekesise maastikuvaliku, sealhulgas Atacama kõrb põhjas, Andide mäed selle idapiiril ning Patagoonia karm rannik ja fjordid lõunas. Tšiili piklik kuju on tingitud selle geograafilisest asukohast, mida piirab läänes Vaikne ookean ja idas Andide mäed, luues silmatorkava kontrasti selle ulatusliku rannajoone ja mägise sisemaa vahel.

Fakt 2: Tšiili on oluline veinitootja

Tšiili on tuntud kui oluline veinitootja, mille viljakad orud ja soodne kliima pakuvad ideaalseid tingimusi viinamarjakasvatuseks ja veinitegemiseks. Riigi veinitööstus ulatub sajandeid tagasi, seda mõjutasid hispaania koloniaalasukad, kes tõid piirkonda viinamäed ja veinitegemise tehnikad. Tänapäeval on Tšiili kuulus oma mitmekesise valiku poolest kvaliteetseid veine, sealhulgas maailmaklassi sorte nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Carmenere ja Sauvignon Blanc.

Lisaks rikkalikule veinitegemise traditsioonile uhkustab Tšiili ka vana õllekultuuri, mis ulatub koloniaalaegadesse. Euroopa asukad tõid Tšiilisse õlletegemise tehnikad ja aastate jooksul on riik arendanud oma ainulaadse õllekultuuri pärandi. Kuigi vein jääb Tšiili gastronoomia ja kultuuri keskpunktiks, on õllestseenis viimastel aastatel toimunud taassünd, kasvab käsitööõlletehaseid ja mikroõlletehaseid, mis toodavad käsitööõlut, mida inspireerivad kohalikud koostisosad ja traditsioonid.

Fakt 3: Tšiilis hõivavad mäed märkimisväärse osa riigist

Tšiili geograafia selgrooks on Andide mäestik, mis kulgeb mööda kogu riigi idapiiri. Andid on üks maailma pikimaid mäeahelaid ja domineerib Tšiili maastikku, kujundades selle kliimat, topograafiat ja ökosüsteeme.

Lisaks Andidele on Tšiili kodu mitmete teiste mäeahelate ja kõrgustike piirkondade, sealhulgas läänes Rannikumäestik (Cordillera de la Costa) ja Rannikumäestiku ja Andide vahel Keskorg (Valle Central). Need mägised alad aitavad kaasa Tšiili mitmekesisele geograafiale, pakkudes erinevaid ökosüsteeme alates lumega kaetud tippudest ja alpi niitudest kuni kuivade kõrbete ja viljakate orgudeni.

Tšiili mäed ei ole mitte ainult geoloogiliselt ja ökoloogiliselt olulised, vaid mängivad ka elutähtsat rolli riigi kultuuris, pakkudes võimalusi välitegevusteks, turismiks ja seiklusspordiks nagu matkamine, mäeronimine, suusatamine ja treking. Lisaks mõjutavad mäed Tšiili kliimat ja veevarusid, teenides magevee allikana põllumajandusele, tööstusele ja inimeste tarbimisele.

Fakt 4: Tugevaim kunagi registreeritud maavärin toimus Tšiilis

Tšiili hoiab rekordit tugevaima kunagi registreeritud maavärina. See hävitav maavärin, tuntud kui Suur Tšiili Maavärin või Valdivia Maavärin, toimus 22. mail 1960. Maavärinak oli Richteri skaalal magnituudiga 9,5 ja sai alguse Lõuna-Kesk-Tšiili rannikult, Valdivia linna lähedalt.

Suur Tšiili Maavärin vabastis võimsad seismilised jõud, mis põhjustasid ulatuslikku hävingut üle Tšiili, käivitades maalihkeid, tsunamid ja vulkaanipursked. Maavärin ja selle tagajärjed tõid kaasa märkimisväärse elu- ja varakahju, kusjuures ohvrite arvu hinnangud ulatuvad tuhandetest kümnete tuhandeteni.

Fakt 5: Tšiili on astronoomidele mugav koht

Tšiili on astronoomidele mugav koht tänu oma soodsale geograafilisele asukohale, kõrgetes mägedes asuvatele observatooriumidele ja selgetele taevastele, mis pakuvad suurepäraseid tingimusi astronoomiliseks vaatluseks ja uurimistööks. Tšiili põhjapiirkonnad, eriti Atacama kõrb, on tuntud oma erakordselt kuiva ja läbipaistva atmosfääri, minimaalse valgusreostuse ja stabiilsete ilmastikutingimuste poolest, muutes need ideaalseteks asukohtadeks astronoomiliste observatooriumide jaoks. Mõned maailma kõige arenenumad teleskoobid, sealhulgas Atacama Suur Millimeetri/Submillimeetri Massiiv (ALMA) ja Väga Suur Teleskoop (VLT), asuvad Tšiili Atacama kõrbes.

Samuti on Tšiilis organisatsioon, mis on pühendatud tundmatute lendavate objektide (UFO-de) uurimisele. Anomaalsete Õhunähtuste Uurimise Komitee (CEFAA), mille asutas Tšiili Tsiviillennunduse Amet (DGAC), uurib UFO vaatluste teateid ja viib läbi uurimistööd nende nähtuste olemuse määramiseks. CEFAA tegutseb Tšiili valitsuse egiidi all ja teeb koostööd teadlaste, astronoomide ja erinevate valdkondade ekspertidega UFO vaatluste analüüsimiseks ja andmete kogumiseks tundmatute õhunähtuste kohta.

Fakt 6: Atacama kõrbe kasutatakse Marsi roverite testimiseks

Atacama äärmine kuivus, kõrgel asuv maastik ja karmid keskkonnatingimused muudavad selle suurepäraseks analoogkeskkonnaks Marsile tänu sarnasustele maastikus, temperatuurikõikumistes ja taimestiku puudumises.

Teadlased ja insenerid erinevatest kosmoseagentuuridest, uurimisinstituutidest ja eraettevõtetest viivad Atacama kõrbes läbi väliteste ja katseid, et hinnata robootsüsteemide jõudlust ja vastupidavust Marsiga sarnastes tingimustes. Need testid aitavad valideerida tehnoloogiat, hinnata roveri liikuvust ja autonoomsust ning täpsustada missiooniestrateegiat tulevaste Marsi uurimismissioonide jaoks.

Fakt 7: Maailma suurim ujumisbassein asub Tšiilis

Maailma suurim ujumisbassein Guinness’i rekordite järgi asub Algarrobos, Tšiilis. Kristalllaguniks (Laguna Bahía) tuntud hiiglaslik kunstlik laguun hõlmab umbes 20 aakri (8 hektari) suuruse ala ja mahutab hämmastava 250 miljonit liitrit (66 miljonit gallonit) merevett. Kristalllaguun valmis 2006. aastal osana San Alfonso del Mari kuurortkompleksist ja pakub külastajatele ainulaadset ujumiskogemust oma pristiimsete vete, liivrandade ja vaba aja tegevustega.

Fakt 8: Lihavõttesaar asub Tšiilis ja sellel oli erinev nimi

Lihavõttesaar, mida kohalikult tuntakse kui Rapa Nui, on kauges saares asuv saar Vaikse ookeani kaguosas ja on osa Tšiili territooriumist. Saar on tuntud oma ikoonsete moai kujude poolest, massiivsetest kivitest, mida sajandeid tagasi raiusid põlisrahvas Rapa Nui rahvad.

Ajalooliselt sai Lihavõttesaar oma nime hollandi maadeavastaja Jacob Roggeveeni järgi, kes saabus saarele lihavõttepühapäeval 1722. aastal. Siiski viitavad saare põliselanikud sellele kui Rapa Nui-le, mis peegeldab nende polüneesia päritolu. Saar omab olulist kultuurilist ja arheoloogllist tähtsust ning selle salapärased moai kujud jätkavad külastajate lummat üle kogu maailma.

Fakt 9: Tšiilis võib näha paljusid pingviiniliike

Tšiili on kodu erinevatele pingviiniliikidele ning mitmed piirkonnad selle rannajoone ääres pakuvad elupaiku neile põnevatele lindudele. Mõned märkimisväärsemad kohad pingviinide vaatlemiseks Tšiilis on:

1. Humboldti pingviini rahvuslik kaitseala: Asub Põhja-Tšiilis La Serena linna lähedal, see kaitseala on pühendatud Humboldti pingviini kaitsele, liik, mis on endeemiline Tšiili ja Peruu rannikutel. Külastajad saavad vaadata Humboldti pingviine nende looduskeskkonnas ja õppida püüdlustest selle ohustatud liigi kaitsmiseks.
2. Chiloé saar: Asub Lõuna-Tšiili rannikult, Chiloé saar on tuntud oma mitmekesise loomastiku poolest, sealhulgas Magellani ja Humboldti pingviinid. Külastajad saavad teha paadituure lähedastele saartele ja vaadata pingviinikolooniaid, kes pesitsevad mööda karmit rannikut.
3. Tierra del Fuego: Tšiili lõunapoolseim piirkond, sealhulgas alad nagu Punta Arenas ja Magellani väin, on kodu Magellani pingviinide kolooniatele. Külastajad saavad alustada paadituure või külastada lähedalasuvaid saari, et näha neid karismaatilisi linde nende looduskeskkonnas.
4. Patagoonia: Tšiili Patagoonia rannikupiirkonnad, sealhulgas Torres del Paine rahvuspark ja Magellani väin, on sageli külastatud erinevate pingviiniliikide poolt, sealhulgas Magellani, Humboldti ja isegi kuningapingviinid. Loomastiku entusiastid saavad uurida neid kaugelasuvaid alasid ja kohata pingviinikolooniaid mööda karmit rannikut.

Märkus: Kui plaanite reisi, siis uurige, kas vajate Rahvusvahelist Juhiluba Tšiilis autojuhtimiseks.

Fakt 10: Tšiilis on 5 UNESCO maailmapärandi objekti

Tšiili on kodu viiele UNESCO maailmapärandi objektile, mis on tunnustatud nende erakordse kultuurilise ja looduslike tähtsuse eest. Need objektid näitavad Tšiili mitmekesist pärandit ja looduskaunist ning meelitavad külastajaid üle kogu maailma. Viis UNESCO maailmapärandi objekti Tšiilis on:

1. Rapa Nui rahvuspark (Lihavõttesaar): Asub Vaikse ookeani kaguosas, Lihavõttesaar, tuntud ka kui Rapa Nui, on tuntud oma monumentaalsete moai kujude ja iidsete arheoloogiliste objektide poolest. Rapa Nui rahvuspark säilitab saare kultuuripärandi ja teenib tunnistusena selle põliselanike leidlikkusele ja loomingulisusele.
2. Sadamalinna Valparaíso ajalooline kvartal: Asub Tšiili keskmises rannikul, Valparaíso on elavmeelne sadamalinn, mida tunnetakse selle värviliste nõlvakvartali, ajaloolise arhitektuuri ja boheemiküliku atmosfääri poolest. Valparaíso ajalooline kvartal on tunnustatud oma ainulaadse linnalise maastiku ja kultuuripärandi eest, peegeldades linna rikkalikku mereolukorda ja kultuurilist mitmekesisust.
3. Humberstone ja Santa Laura salpeetri tehased: Asuvad Põhja-Tšiili Atacama kõrbes, Humberstone ja Santa Laura salpeetri tehased on endised nitraadi kaevanduslinnad, mis õitsesid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Need hästi säilinud tööstuslikud objektid annavad ülevaate Tšiili kaevandusloost ja nitraadi tööstuse sotsiaalsest ja majanduslikust mõjust piirkonnale.
4. Chiloé kirikud: Levinud üle Tšiili Chiloé saarestiku Lõuna-Tšiilis, Chiloé kirikud on 16 puidust kiriku kollektsioon, mille ehitasid jesuiidi ja frantsiskaan misjonärid 17. ja 18. sajandil. Need kirikud näitavad ainulaadset Euroopa ja põlisrahvaste arhitektuuristiilide segu ja on tunnustatud oma kultuurilise ja ajaloolise tähtsuse eest.
5. Sewelli kaevanduslinnak: Asub Kesk-Tšiili Andide mägedes, Sewell on endine vase kaevanduslinnak, mis tegutses 20. sajandi algusest kuni 20. sajandi keskpaigani. Linna hästi säilinud linnalik planeering ja tööstuslik infrastruktuur annavad ülevaate Tšiili kaevandusloost ja seal elanud ja töötanud tööliste elust.