10 huvitavat fakti Dominica kohta

Kiired faktid Dominica kohta:

• Rahvaarv: Umbes 72 000 inimest.
• Pealinn: Roseau.
• Ametlik keel: Inglise keel.
• Valuuta: Ida-Kariibi dollar (XCD).
• Valitsus: Parlamentaarne demokraatia, vabariik.
• Peamine religioon: Kristlus.
• Geograafia: Dominica on saariik Kariibi merel, mis asub Guadeloupe’i ja Martinique’i vahel. See on tuntud oma karmide maastike, lopsakate vihmametsade ning arvukate jõgede ja joaputete poolest.

Fakt 1: Väikeses Dominicas on koguni 9 vulkaanilist keskust

Dominica, mis on tuntud kui “Kariibi loodussaar”, võib uhkustada üheksa vulkaanilise keskusega, mis on hajutatud üle selle territooriumi. Need keskused hõlmavad Morne aux Diables’i, Morne Diablotins’i, Morne Trois Pitons’i, Morne Watt’i, Morne Anglais’i, Morne Plat Pays’i ja teisi. Kuigi Morne Trois Pitons on tunnustatud aktiivse vulkaanina ja UNESCO maailmapärandi objektina, ei näita kõik vulkaanilised keskused praegust vulkaanilist aktiivsust. Sellegipoolest aitavad need vulkaanilised jooned kaasa Dominica ainulaadsele topograafiale, pakkudes võimalusi kuumade allikate, geotermaalsete nähtuste ja dramaatiliste maastike uurimiseks. Dominica külastajad saavad imetleda saare vulkaanilist pärandit, nautides samal ajal selle looduslikku ilu ja mitmekesiseid ökosüsteeme.

Märkus: Kui kavatsete riiki külastada, kontrollige, kas vajate rahvusvahelist juhiluba Dominicas autojuhtimiseks.

Fakt 2: Nimi Dominica on olnud kasutusel juba Kolumbuse ajast

Arvatavateks andmeiks on Ida-Kariibi mere saart Dominica nimetanud Kolumbus ise oma piirkonna uurimise ajal 15. sajandi lõpus. Ajalooliste andmete kohaselt märkas Kolumbus saart esmakordselt pühapäeval, mis viis selle nimeni “Dominica” ehk “pühapäev” ladina keeles. See nimi on püsinud läbi sajandite ja on nüüd selle saariigi ametlik nimi.

Fakt 3: Dominicas on väga rikas flora ja fauna

Dominica lopsakad ja mitmekesised ökosüsteemid toetavad rohket taime- ja loomastikku, muutes selle bioloogilise mitmekesisuse varjupaigaks. Saare mägiline maastik, vulkaaniline muld ja rohke vihmasadu loovad mitmekesiseid elupaiku, sealhulgas vihmametsi, magevee jõgesid, rannikumangroveid ja korallriffe. Dominica on kodu enam kui 1200 õistaimeliigile, sealhulgas arvukad haruldased ja endeemilised liigid, mida ei leidu kusagil mujal maailmas. Selle tihed metsad pakuvad elupaika mitmekesisele metsloomastikule, sealhulgas ikooniline Dominica papagoi, kohalikult tuntud kui Sisserou, samuti agutid, manicou’d ja arvukad linnuliigid. Mere pool kubisevad Dominica ümbritsevad veed mereelustikust, sealhulgas vaalad, delfiinid, merikilpkonnad ja värvilised rifikalad.

Fakt 4: Dominical on oma endeemiline lind, mis on rahvuslind

Keiserlik amasoon-papagoi, tuntud ka kui Sisserou papagoi (Amazona imperialis), on majesteetlik ja värvikas lind, mida leidub ainult Dominica saarel. Oma elaval rohelisel sulestikul, punastel märkidel ja eristaval suurusel on Sisserou papagoi Dominica looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse armas sümbol. Elupaiga kaotuse ja salaküttimisel tõttu peetakse Sisserou papagoid kriitiliselt ohustatud liigiks ning käivad kaitsealased jõupingutused selle ikoonilise liigi kaitsmiseks ja säilitamiseks. Tunnustades selle tähtsust, määrati Sisserou papagoi Dominica rahvuslinnuks, esindades saare ainulaadset ja rikast linnuliikide mitmekesisust.

Fakt 5: Dominica on koht, kus kaşalotid elavad aastaringselt

Kaşalotid (Physeter macrocephalus) on kohal Dominica ümbritsevates vetes terve aasta, muutes saare peamiseks sihtkohaks vaalaesvallemiseks ja mere ökotourismiks. Sügavad veealused kanjonid Dominica rannikult pakuvad ideaalset elupaika nendele suurepärastele mereimetajatele, ligimeelitades neid piirkonda aastaringselt. Kuigi Dominica pakub erilisi võimalusi vaadelda kaşalotte nende loomulikus elupaigas, leidub neid ka teistes maailma piirkondades, sealhulgas Atlandi, Vaikse ja India ookeani osades. Kaşalotid on tuntud oma pikkade rändetelite poolest ja neid võib leida erinevates ookeani piirkondades sõltuvalt teguritest nagu toidu kättesaadavus ja paljunemismuutused.

Fakt 6: Dominica on suurepärane koht matkamiseks

Dominica karm maastik, lopsakad vihmametsad ja vulkaanilised maastikud muudavad selle ideaalseks sihtkohaks matkamise ja seiklusjanulistele. Saar võib uhkustada hästi hooldatud matkaradade võrgustikuga, mis sobivad kõigile kogemusastmetele, rahulikest loodusmatskadest kuni väljakutsuva trekini. Matkajad saavad uurida tihedaid vihmametsi, tõuusta vulkaaniliste tipude poole ning avastada peidetud joaputeid ja looduslikke kuumakaid allikaid. Populaarsed matkasihdkohad hõlmavad Morne Trois Pitons’i rahvusparki, mis on UNESCO nimekirjas oleva Keeva järve ja Trafalgar joaputete kodu, samuti Waitukubuli rahvuslikku rada, Kariibi piima matkarada, mis ulatub 115 miili põhjast lõunasse.

Fakt 7: Suur osa Dominicast on rahvuspargid

Dominica pühendumus looduskaitsele on selgelt nähtav selle arvukate rahvusparkide ja kaitseliite rajamises, mis hõlmavad mitmekesiseid ökosüsteeme ja puutumatuid maastikke. Need kaitsealisid katavad suure osa saare kogupindalast, muutes Dominica üheks keskkonnasõbralikumaks riigiks Kariibis. Märkimisväärsed rahvuspargid hõlmavad Morne Trois Pitons’i rahvusparki, UNESCO maailmapärandi objekti, mis on tuntud oma vulkaaniliste tipude, keeva järve ja lopsakate vihmametsade poolest, samuti Cabrits’i rahvusparki, mis on ajalooliste kindluste ja mitmekesise mereelu kodu. Teised kaitsealisid hõlmavad metsade reservaate, mere reservaate ja looduskaitse võrdsid, mis kõik aitavad kaasa Dominica rikka bioloogilise mitmekesisuse ja looduspärandi säilitamisele.

Fakt 8: Dominicas on laht termiliste allikatega

Šampanja riff, mis asub Soufrière küla lähedal Dominica edelarannikul, on tuntud oma kuplitute termaalsete allikate poolest, mis eritavad sooja, gaseeritud vett merre. See nähtus loob sampaanjamuljed sarnase tunde, andes riffele selle nime. Sukeldujad ja sukeldujad saavad uurida Šampanja riffi madalaid vesi, kus nad kohtavad eletsuds korallmoodustsi, värvilisi kalu ja muud mereelu merelagelta tõusvate soojenduste kumuljulike mullide keskel. Veealaste kuumade allikate ja rohke mere bioloogilise mitmekesisuse kombinatsioon muudab Šampanja riffi populaarseks sihtkohaks veealuste entusiastide ja Dominica külastajate loodussõprade seas.

Fakt 9: Oma vulkaanilise päritolu tõttu on Dominicas palju musti liiva randu

Need rannad saavad oma tumeda värvi vulkaanilistest mineraalidest ja laava sademetest. Dominica rannad on värvi ja koostise poolest erinevad, musti liiva randu võib leida kohtades nagu Scotts Head, Soufrière ja Pointe Baptiste. Nende randade külastajad saavad imetleda kontrasty tumede liivade ja Kariibi mere türkiissine vete vahel, luues löövad ja piltwäärsed rannikumaastikud. Lisaks oma esteetilisele väärtusele pakuvad musti liiva rannad võimalusi rannajalutamiseks, ujumiseks ja saare loodusliku ilu nautimiseks.

Fakt 10: Dominica on säilitanud põliselanikud

Põlised kariibi rahvad, tuntud ka kui kalinago, on elanud Dominical sajandeid ja jätkavad oma kultuuriliste traditsioonide ja pärandi säilitamist saarel. Hoolimata Euroopa kolonisatsiooni mõjust ja sajandite pikkustest ühiskondlikest muutustest on kalinago rahvas vastupidav ja säilitanud oma keele, kommete, kunstide ja traditsioonilise eluviisi aspekte. Kalinago territoorium, mis asub Dominica idaakrannikul, on määratud reservaat, kus paljud kariibi kogukonna liikmed elavad. Siin saavad külastajad õppida kalinago rahva ajaloo ja kultuuri kohta giidiga ringkäikude, kultuuriliste demonstratsioonide ja kogukonna liikmetega suhtlemise kaudu.