10 huvitavat fakti Ukraina kohta

Kiirfaktid Ukraina kohta:

• Rahvaarv: Ukrainas elab üle 40 miljoni inimese.
• Pealinn: Pealinn on Kiiev (Kõiv).
• Keel: Ukraina keel on ametlik keel.
• Iseseisvus: Ukraina sai iseseisvuse Nõukogude Liidust 24. augustil 1991.
• Geograafia: Mitmekesised maastikud hõlmavad Karpaadi mäestikku ja Musta mere rannikut.

Fakt 1: Ukrainas on seitse UNESCO maailmapärandi objekti

Ukraina on uhke oma kultuuriliste ja ajalooliste varanduste üle, kusjuures seitse UNESCO maailmapärandi objekti lisavad selle ülemaailmsele tähtsusele. Need objektid hõlmavad Lvivi ajaloolise keskuse ansamblit, muistset Chersonesuse linna, Karpaatide regiooni puidust tserkviaid, Kiievi Petšerski kloostrit, Püha Sofia katedraali ja sellega seotud kloostri hooneid Kiivis, Bukoviina ja Dalmaatsia metropoliitide residents Tšernivtsis ning Struve geodeetilist kaart.

Iga neist objektidest peegeldab Ukraina rikkalikku pärandit, hõlmates arhitektuurilisi imesid, muistseid linnu ja loodusvaatamisväärsusi, mis aitavad kaasa riigi kultuurilisele ja ajaloolisele identiteedile.

Märkus: Kui plaanite riiki külastada ja reisida, kontrollige rahvusvahelise juhiloa vajadust Ukrainas autojuhtimiseks.

Fakt 2: Kiivis on maailma sügavaim metroojaama

Kiiev, Ukraina pealinn, uhkustab ühe maailma sügavaima metroojaamaga. Arsenalna metroojaam hoiab rekordit maailma sügavaima jaamana, ulatudes umbes 105,5 meetri (346 jala) sügavusele. See muljetavaldav inseneriteaduse saavutus on osa Kiievi metroo süsteemist, pakkudes tõhusat ja sügavat transporti linna pinnaaluse kaudu.

Fakt 3: Üks halvemaid inimtekkelisi katastrofe on toimunud Ukrainas

Ukraina oli tunnistajaks ühele ajaloo katastroofilisemale inimtekkelisele õnnetusele Tšernobõli tuumaelektrijaamas. Tšernobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986, kui jaama reaktor plahvatas, vabastades atmosfääri märkimisväärse koguse radioaktiivset materjali. Sellel traagilised sündmusel olid mitte ainult kohesed hävitavad mõjud lähedases piirkonnas, vaid ka kaugeleulatuvad tagajärjed keskkonnale ja rahvatervisele. Tšernobõli katastroof jääb Ukraina ajaloo valusa peatükina, sümboliseerides tuumaenergiaga kaasnevaid riske.

Fakt 4: Ukraina köök on tuntud Kiievi kotletide ja koogi poolest

Kiiev, Ukraina, on kinkind maailmale kaks kulinaarse aaret: kuulsa Kiievi kotleti, maitsva kanakotleti, mis on täidetud ürtide ja võiga, ning Kiievi koogi, kihiline magustoit, mis koosneb biskviidist, pähklitest või marengist ja on ümbritsetud magusa võikreemi glasuuriga. Need road on ületanud piirid, võites rahvusvahelist tunnustust oma vastupandamatute maitsete poolest ja saades Ukraina kulinaarseteks sümboliteks.

Fakt 5: Ukraina territooriumil olid muistsed tsivilisatsioonid

Sküüdid, kes olid tuntud oma ränduri oskuste poolest ja õitsesid 7. kuni 3. sajandil eKr, jätsid kustumatau jälje Pontos-Kaspia steppi, mõjutades piirkonda, mis on praegu Ukraina. Samaaegselt lõi Bosporani kuningriik Musta mere rannikul Kreeka ja sküüdi kultuuride sulafaasina.

Üleminekul keskaega tekkis 9. sajandil pKr Kiievi-Venemaa kui silmapaistev idaslaavi riik, mille keskuseks oli Kiiev. See oluline tsivilisatsioon mitte ainult ei kujundanud kultuurimaastikku, vaid hõlbustas ka kaubateid, mis ühendasid Bütsantsi impeeriumi ja Põhja-Euroopat.

Fakt 6: Ukraina on tuntud oma musta mulla ja teraviljasaagikutele sobiva kliima poolest

Ukraina on tuntud oma viljakate mustade muldade poolest, mida sageli nimetatakse “tšernozjomiks”, ja teraviljasaagikute kasvatamiseks sobiva kliima poolest. Riigi ulatuslikud põllumajandusalad, eriti kesk- ja lõunapiirkondades, aitavad märkimisväärselt kaasa selle staatusele kui “Euroopa viljakamber”. Rikkaliku mulla ja soodsate ilmastikutingimuste kombinatsioon on teinud Ukrainast olulise tegija globaalses teraviljatootmises, tugevate nisusaagid, maisi ja teiste oluliste viljasaagidega.

Fakt 7: Ukraina iseseisvuse ja Euroopa valiku eest võitlus jätkub siiani

Riik seisab silmitsi tõsiste väljakutsetega, sealhulgas geopoliitiliste pingete ja konfliktidega, püüdes tugevdada oma suveräänsust ja omaks võtta Euroopa väärtusi. Euroopa valiku taotlemine jääb Ukraina käimasoleva teekonna oluliseks aspektiks, peegeldades selle rahva püüdlusi tuleviku poole, mis põhineb demokraatlikel põhimõtetel ja tihedamal integratsioonil Euroopa kogukonnaga.

Venemaa sissetung 2022. aastal on jätkuks konfliktile, mis põhineb ukrainlaste valikul olla Euroopaga mitte aga Venemaaga.

Fakt 8: Ukraina keel on lähim valgevene keelele

Ukraina keel jagab tihedaid keelelisi sidemeid valgevene, poola ja tšehhi keelega, moodustades osa ida-slaavi ja lääne-slaavi keelerühmadest. Need keelelised seosed rõhutavad ajaloolisi ja kultuurilisi suhtlusi Ukraina ja selle naaberriikide vahel. Kuigi ukraina keel näitab sarnasusi vene keelega ühiste keeleliste juurte tõttu, säilitab see eristatavad jooned, mis aidavad kaasa selle ainulaadsele identiteedile slaavi keelkonna sees.

Fakt 9: Ukrainas on säilinud ebajumalakummardamise aegseid kujusid

Ukraina hoiab kallis ebajumalakummardamise aegseid kujusid, mis on avastatud erinevatel arheoloogilistel leidkohtadel. Märkimisväärseteks näideteks on Trypillia savist figuurikesed, mis on leitud muistsete asustuste, nagu Nebelivka ja Talianki, lähedalt, pärinevad ajavahemikust 5400–2700 eKr. Tšernjahhovi kultuur, mis kestis 2. kuni 5. sajandini pKr, jättis maha puidust kujud, mis on välja kaevatud kohtades nagu Zvenyhorodka. Need artefaktid, mis on väljas muuseumides, annavad ülevaate Ukraina rikkast ajaloolisest ja vaimsest pärandist.

Fakt 10: Ukraina loobus maailma kolmandast suurimast tuumaarsenalist

Ukraina astus ajaloolise sammu 1990. aastate keskpaigas, loobudes maailma kolmandast suurimast tuumaarsenalist, mis oli märkimisväärne žest ülemaailmsete levikuvastaste jõupingutuste suunas. Vastutasuks otsis riik julgeolekugarantiisid, sealhulgas kinnitusi tuumajõududelt. Kahjuks tekis nende garantiidega probleeme ja Ukraina peab neid järgnevalt rikutuks, eriti 2014. aasta Krimmi kriisi ja Venemaa järgneva Ukraina sissetungi 2022. aastal kontekstis.