10 huvitavat fakti Suriname kohta

Kiirfaktid Suriname kohta:

• Rahvaarv: Umbes 620 000 inimest.
• Pealinn: Paramaribo.
• Ametlik keel: Hollandi keel.
• Valuuta: Suriname dollar (SRD).
• Valitsemisviis: Ühtsusline parlamentaarne vabariik.
• Peamised religioonid: Kristlus, hinduism ja islam.
• Geograafia: Lõuna-Ameerika kirderannikul asuv Suriname on tuntud oma tihedate vihmametsade ja mitmekesise loomastiku poolest, katdes umbes 163 820 ruutkilomeetrit.

Fakt 1: Suriname on üks kõige rohkem metsastatud riike

Suriname paistab silma kui üks kõige tihedamalt metsastatud riike, kus ulatuslikud džunglid katavad umbes 80% selle territooriumist. See vastab umbes 14,8 miljonile hektarile (36,6 miljonile aakrile) lopsakaid troopilisi vihmametsi, muutes Suriname Amazonase basseini elurikkuse oluliseks osaks.

Fakt 2: Suriname oli varem Hollandi koloonia

Suriname oli varem Hollandi koloonia, mida tuntakse Hollandi Guajaana nime all. Hollandi koloniseerimine algas 17. sajandil suhkruroo, kohvi ja kakao tootmiseks rajatud plantatsioonidega, mis kasutasid orjatööd Aafrikast ja kohalikust rahvastikust.

Hollandi koloniseerimise tulemusena sai hollandi keel Suriname ametlikuks keeleks. Tänapäeval on Suriname ainus riik Ameerikas, kus hollandi keelt räägitakse ametliku keelena, koos sranan tongo, hindustani ja teiste keeltega, mis peegeldavad selle mitmekesist etnilist koosseisu.

Suriname sai iseseisvuse Hollandist 25. novembril 1975 ja on sellest ajast alates arenenud multikultuuriliseks ühiskonnaks, mida iseloomustab rikas keelte, kultuuride ja traditsioonide segu, mida on kujundanud selle koloniaalperiood.

Fakt 3: Suriname pealinna ajalooline keskus on UNESCO pärand

Umbes pool Suriname elanikest elab pealinnas. Paramaribo on tunnustatud UNESCO maailmapärandi objektina. See määratlus tunnistab linna silmapaistvat universaalset väärtust selle hästi säilinud koloniaalajastu arhitektuuri ja linnaplaneeringu tõttu, mis peegeldavad mitmekesiseid kultuurilisi mõjutusi, mis on kujundanud Suriname ajalugu.

Paramaribo ajaloolises keskuses on ainulaadne hollandi, briti, prantsuse ja põlisrahvaste arhitektuuristiilide segu, mis näitab selle rikast kultuuripärandit ja teenib tunnistusena selle koloniaalminevikust. Piirkonda iseloomustavad ilusad tänavad, mida ääristavad puust koloniaalhoonete read, ajaloolised vaatamisväärsused ja elujõulised turud, pakkudes külastajatele pilku Suriname põnevasse ajalukku ja multikultuurilisse identiteeti.

Fakt 4: Surinamel on mitmekesine etniline ja religioosne rahvastik

Riigi demograafiline koosseis hõlmab põlisrahva, aafrika, india, jaava, hiina, euroopa ja segaverelist päritolu inimesi, kes aitavad kaasa selle elujõulisele ja multikultuurilisele ühiskonnale.

See mitmekesisus kajastub ka Suriname religioosimaastikus, kus erinevate uskumuste järgijad elavad harmooniliselt koos. Kristlus, hinduism, islam ja põlisrahvaste uskumussüsteemid on Surinames praktiseeritavate peamiste religioonide hulgas, igaüks mängib olulist rolli riigi kultuuritraditsioonide, festivalide ja sotsiaalsete normide kujundamisel.

Suriname etnilist ja religioosset mitmekesisust tähistatakse kultuurifestivalide, kulinaarsete traditsioonide ja religioossete tseremooniateega, edendades ühtsustunnet ja vastastikust austust selle elanike seas.

Fakt 5: Surinamel on üks suurimaid loodusreservaate

Suriname on ühe maailma suurima loodusreservaadi kodu – Kesk-Suriname loodusreservaat, mis on tunnustatud UNESCO maailmapärandi objektina. See ulatuslik kaitstav ala katab umbes 1,6 miljonit hektarit (umbes 4 miljonit aakrit) puutumatut troopilise vihmametsa, esindades umbes 12% Suriname kogumaa-alast.

Kesk-Suriname loodusreservaat hõlmab mitmekesiseid ökosüsteeme, sealhulgas madala troopilise vihmametsa, mägivihmametsa, savannet ja märgalasid, pakkudes varjupaika võrreldamatu rikkusega taime- ja loomaliikidele. Reservaat teenib olulise elupaiganandmiseks paljudele endeemsetele ja ohustatud liikidele, sealhulgas jaguaaridele, hiiglasvidratele, harpikotkastele ja erinevatele ahvi-, linnu- ja roomajaliikidele.

Fakt 6: Religioosne mitmekesisuse tõttu korraldab Suriname mitmesuguseid festivale

Kristluse, hinduismi, islami, põlisrahvaste religioonide ja teiste uskumuste järgijate harmoonilise kooselamise tõttu korraldab riik aasta jooksul rikkaliku valiku religioosseid ja kultuurifestivale.

Kristlikke festivale nagu jõulud, lihavõtted ja nelipüha tähistatakse laialdaselt, sageli koos traditsiooniliste rituaalide, muusika ja pidulaulatatega. Hindu festivalid nagu Diwali (tulede festival), Phagwah (Holi) ja Divali (Diwali) on olulised sündmused, mida tähistatakse värviliste rongkäikude, etenduste ja diya (õliküünalde) süütamisega. Sarnaselt tähistatakse islamifestivale nagu Eid al-Fitr ja Eid al-Adha palvuste, pidulaulatuste ja heategevusega.

Põlisrahvaste kogukonnad mälestavad samuti oma kultuuripärandit festivalidega, mis austavad loodust, esivanemaid ja traditsioonilisi tavasid. Need tähistamised hõlmavad sageli rituaale, tantse ja tseremooniad, mis ühendavad osalejaid nende kultuuriliste juurtega ja edendavad kuuluvustunnet.

Fakt 7: Surinamel on ainult üks kino

Suriname ainus kino, TBL Cinemas, avas uksed Paramaribos, pealinnas, 2014. aastal. Selle kino rajamine märkis olulist verstasamet Suriname meelahutustööstuses, pakkudes moodsat kohta filmiseansside ja kultuurisündmuste jaoks.

Ainult ühe kino olemasolu Surinames võib omistada erinevatele teguritele, sealhulgas riigi suhteliselt väikesele rahvaarvule ja piiratud turunõudlusele kinomeelelahatuse järele. Lisaks võivad majanduslikud kaalutlused ja logistilised väljakutsed mõjutada otsustusprotsessi täiendavate kinokeskuste avamisel.

Fakt 8: Surinamel on oma muusika- ja tantsužanrid

Üks Suriname kõige tuntumaid muusikažanre on Kaseko, elav ja rütmiline stiil, mis ühendab aafrika, euroopa ja põlisrahvuste mõjutusi. Afro-suriname kogukonnast pärit Kaseko sisaldab nakatavaid rütme, küsimus-vastus laulmist ja traditsiooniliste ning kaasaegsete instrumentide nagu trummid, saksofonid ja kitarrid sulamit. Seda žanrit saadavad sageli energilised tantsunumbrid, mis tähistavad kogukonnavaimus ja kultuurilist uhkust.

Teine eripärane muusikažanr Surinames on Kawina, mis pärineb kreoolide maroonide kogukondadest. Pulseerivate rütmide ja hüpnotiseerivate meloodiate iseloomustuv Kawina sisaldab traditsioonilise aafrika muusika elemente, sealhulgas trummi ja laulmist. Sageli kultuurilistel tseremooniatel ja tähistamistel esitatud Kawina muusika ja tants teenivad marooni pärandi säilitamise ja kogukonnaliikmete vahelise solidaarsuse väljendamise vahendina.

Suriname on samuti elujõulise hindustani muusikaskeene kodu, mida mõjutab riigi ida-india rahvastik. Bhaitak Gana ja Baithak Gana on populaarsed hindustani muusikastiilid, mis sisaldavad meloodilisi vokaalpartiide, mida saadavad harmoonium ja tabla instrumendid. Neid žanre esitatakse sageli religioossetel kogunemistel, pulmadel ja sotsiaalsetel üritustel, peegeldades Suriname indo-suriname kogukonna kultuuritraditsioonid.

Fakt 9: Suriname on ainus Ameerika riik vasakpoolse liiklusega

Suriname on ainus riik Ameerikas, kus järgitakse vasakpoolset liiklust. See tähendab, et sõidukid sõidavad tee vasakul küljel, parempoolse rooliga sõidukid on norm. Selle liiklussüsteemi ajaloolised algmeed võib jälgida Suriname koloniaalminevikku Hollandi valitsuse all. Kuigi Holland, Suriname endine koloniaalriik, vahetas parempoolsele liiklusele 1906. aastal, päris Suriname tõenäoliselt oma vasakpoolse liiklustraditsiooni oma koloniaalminevikust. Hoolimata sellest, et on regioonis erandlik, on Suriname edukalt kohanenud vasakpoolse liiklusega, kus liiklusmärgid, liikluseeskirjad ja infrastruktuur on vastavalt kavandatud.

Märkus: Kui kavatsete riiki külastada, kontrollige, kas vajate rahvusvahelist juhiluba Surinames autojuhtimiseks.

Fakt 10: Surinames on kullakaevandamine ajalooliselt olnud majanduse oluline osa

Surinames on kullakaevandamine mänginud olulist rolli majanduse kujundamisel kogu selle ajaloo vältel. Rikkalike kullamaardlate tõttu üle riigi mitmekesise maastiku on kaevandamine olnud oluline majandstegevus, aidates kaasa tööhõive võimalustele ja tulude tekkimisele. Kulla ahvatlus on meelitanud kaevureid erinevates maailma paigus, viies arvukate kaevandusoperatsioonide ja kogukondade rajamiseni. Siiski toob tööstus kaasa ka keskkonna- ja sotsiaalseid väljakutseid, sealhulgas metsaraie, saaste ja konflikte maaõiguste üle.