1. Homepage
  2.  / 
  3. Blog
  4.  / 
  5. 10 huvitavat fakti Prantsuse kohta
10 huvitavat fakti Prantsuse kohta

10 huvitavat fakti Prantsuse kohta

Kiirfaktid Prantsuse kohta:

  • Rahvaarv: Ligikaudu 68 miljonit inimest.
  • Pealinn: Pariis.
  • Ametlik keel: Prantsuse keel.
  • Valuuta: Euro (EUR).
  • Valitsemiskord: Ühtsuslik poolpresidendivabariik.
  • Põhiusund: Kristlus, kusjuures märkimisväärne osa elanikkonnast peab end mitteusulikuks või järgib teisi uskumusi.
  • Geograafia: Asub Lääne-Euroopas, piirneb Belgia, Luksemburgi, Saksamaa, Šveitsi, Itaalia, Hispaania, Andorra ja Monacoga, rannikud Atlandi ookeanil, La Manche’i väinul ja Vahemerel.

Fakt 1: Louvre Pariisis on maailma enim külastatud muuseum

Aastas külastab seda miljoneid külastajaid kogu maailmast, kes tulevad imetlema selle ulatuslikke kunstikogusid, sealhulgas ikoonilisi meistriteoseid nagu Mona Lisa, Venus de Milo ja Samothrace’i tiibadega Võit.

Louvre’i staatust tipptasemel turismisihtkohana suurendab veelgi selle ajalooline tähtsus, arhitektuuriline hiilgus ja mitmekesine näituste valik, mis hõlmab erinevaid perioode ja kultuure. Selle keskne asukoht Pariisi südames Seine’i jõe kaldal aitab samuti kaasa selle populaarsusele Prantsuse pealinna külastajate seas.

Fakt 2: Pariislastele ei meeldinud Pariisi torn, kui see ehitati

Kui Eiffeli torn ehitati esmakordselt 1889. aasta Exposition Universelle (maailmanäitus) jaoks Pariisis, seisis see silmitsi kriitika ja vastuoluliste reaktsioonidega mõnede pariislaste ja kunstikogukonna liikmete poolt. Mõned kriitikud pidasid torni silmavalu, mis ei sobinud linna traditsioonilise arhitektuuriga, teised kritiseerisid selle tööstuslikku välimust.

Vaatamata esialgsetele vaidlustele ja skeptitsismile võitis Eiffeli torn aja jooksul järk-järgult tunnustust ja imetlust, saades lõpuks üheks Pariisi ikoonilistemaks sümboliks ja armastatud vaatamisväärsuseks kogu maailmas.

Fakt 3: Tour de France on üle 100 aasta vana

See toimus esmakordselt 1903. aastal ja on saanud üheks maailma prestiižikaimaks ja ikoonilisemaks sündmuseks jalgratturimaailmas. Võistlus toimub tavaliselt kolme nädala jooksul juulis ja katab tuhandeid kilomeetreid läbi Prantsuse erinevate piirkondade, aeg-ajalt ka naabrimaades toimuvate etappidega.

Aastate jooksul on Tour de France arenenud formaadi, marsruudi ja populaarsuse osas, meelitades miljoneid pealtvaatajaid marsruudi äärde ja miljoneid vaatajaid üle maailma, kes jälgivad võistlust televisioonis või internetis.

C. MartinoCC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons

Fakt 4: Prantsuse delikatessid hõlmavad konn ja tigusid

Konnajalgu (cuisses de grenouille) ja tigusid (escargots) peetakse prantsuse köögi delikatessideks. Kuigi need võivad mõnele tunduda ebatavalised, on nii konnajalad kui ka tiigud olnud osa traditsioonilisest prantsuse gastronoomiast juba sajandeid.

Konnajalgu valmistatakse tavaliselt paneerides ja praadides või hautades küüslaugu ja peterselliga, mille tulemusena saadakse roog, mis on väljast krõbe ja seest õrn. Neid kirjeldatakse sageli kui kanaiibu sarnase tekstuuriga ja leebra, delikaatse maitsega.

Tigusid valmistakse tavaliselt küüslaugu ja peterselli võikastmes ja serveeritakse nende kestades. Escargot’d on hinnatud oma mahlase maitse ja närimise tekstuuri poolest, mida rikkalik, maitsev kaste veelgi tõstab.

Fakt 5: Prantsusmaa toodab suuri koguseid juustu ja veini

Prantsusmaa on tuntud oma juustu- ja veinitootmise poolest, mis on maa kulinaarse pärandi ja kultuurilise identiteedi lahutamatud osad. Prantsusmaal on rikas juustude mitmekesisus üle 1200 erineva sordi, alates pehmest ja kreemjast Brie’st kuni kirbe Roquefort’i ja pähklise Comté’ni. Igal Prantsuse piirkonnal on oma erinevad juustuvalmistamise traditsioonid, tehnikad ja spetsialiteedid, mis peegeldavad riigi mitmekesist geograafiat, kliimat ja põllumajanduspraktikat.

Samuti on Prantsusmaa üks maailma juhtivaid veinitootjaid, tuntud oma erakordse kvaliteedi ja veinide mitmekesisuse poolest. Riigi veinipiirkonnad, nagu Bordeaux, Burgundy, Champagne ja Loire’i org, toodavad laia valikut veine, sealhulgas punaseid, valgeid, rosé ja keeduveini. Prantsuse veine tähistatakse nende terroir-põhiste maitsete, keerukuse ja elegantsi poolest, mis teeb need maailma veinihuvilistele ja -ekspertidele väga ihaldusväärseks.

Juustu ja veini tootmine on sügavalt juurdunud Prantsuse kultuuris, kusjuures mõlemal tootel on oluline roll igapäevaelus, ühiskondlikes koosviibimistes ja kulinaarsetes traditsioonides.

Fakt 6: Prantsusmaa on rikas kirjanduslike talentide poolest

Prantsuse kirjandus on andnud olulise panuse maailmakirjandusse, tuues esile tunnustatud kirjanikke, luuletajaid ja dramatuurge, kelle teosed on jätnud püsiva jälje kirjanduskultuurile.

Mõned kuulsaimad prantsuse kirjanduslikud tegelased hõlmavad romaanikirjanikke nagu Victor Hugo (“Les Misérables” ja “Notre-Dame’i küür” autor), Gustave Flaubert (“Madame Bovary”), Marcel Proust (“Kadunud aja otsinguil”) ja Albert Camus (“Võõras”). Luules on Prantsusmaa andnud mõjukaid luuletajaid nagu Charles Baudelaire, Arthur Rimbaud ja Paul Verlaine, kelle teoseid tähistatakse nende lüürilise ilu ja uuendusliku stiili poolest.

Prantsuse dramatuurgid on samuti andnud olulise panuse dramakunstidesse, kusjuures dramatuurge nagu Molière, Jean Racine ja Jean-Paul Sartre on loonud ajatuid teoseid, mida jätkatakse etendamist ja uurimist kogu maailmas.

Fakt 7: Prantsusmaale kuuluvad paljud ülemereterritooriumid troopilise kliimaga

Prantsusmaale kuulub mitu ülemereterritooriumi, mis asuvad maailma erinevates piirkondades, sealhulgas Kariibi merel, India ookeanil ja Vaiksel ookeanil ning millel on troopiline kliima. Need territooriumid, mida tuntakse kui départements d’outre-mer (ülemereosakondade), collectivités d’outre-mer (ülemerekollektiivide) või territoires d’outre-mer (ülemereterritooriumide) nime all, on Prantsuse lahutamatud osad ja alluvad Prantsuse seadustele ja haldusele.

Mõned Prantsuse ülemereterritooriumid troopilise kliimaga hõlmavad:

  1. Prantsuse Guajaana: Asub Lõuna-Ameerika kirderannikul, Prantsuse Guajaana on tuntud oma tihedate troopiliste metsade, mitmekesise loomastiku ja troopilise kliima poolest.
  2. Martinique: Asub ida-Kariibi merel, Martinique on saar, mis on tuntud oma lopsakate maastike, vulkaaniliste tippude ja liivaste randade poolest, samuti oma troopilise kliima poolest, mida iseloomustab aastaringselt soe temperatuur.
  3. Guadeloupe: Asub Kariibi merel, Guadeloupe on saarestik, mis koosneb mitmest saarest, sealhulgas Basse-Terre ja Grande-Terre. Sellel on troopiline kliima soojate temperatuuride ja kõrge niiskusega.
  4. Réunion: Asub India ookeanil Madagaskari idaosas, Réunion on saar, mis on tuntud oma vulkaaniliste maastike, korallriffide ja troopiliste metsade poolest sooja ja niiske kliimaga.

Märkus: Kui te ei ole Euroopa kodanik, võite vajada rahvusvahelist juhilube auto rentimiseks ja sõitmiseks Prantsusmaal.

G21designzCC BY-SA 4.0, via Wikimedia Common

Fakt 8: Saja-aastane sõda kestis tegelikult 116 aastat

Saja-aastane sõda oli konfliktide seeria, mida pidasid Inglismaa ja Prantsusmaa aastatel 1337-1453, hõlmates umbes 116-aastast perioodi. Sõda iseloomustas lahingute, piiramiste ja diplomaatiliste manöövrite seeria kontrolli üle territooriumide üle Prantsusmaal, sealhulgas Aquitaine’i hertsogkond, mis kuulus Inglise kroonile.

Saja-aastast sõda tähistasid olulised sündmused nagu Crécy (1346), Poitiers (1356) ja Agincourt (1415) lahingud, samuti märkimisväärsete tegelaste sekkumine nagu Jeanne d’Arc, kes mängis võtmerolli Prantsuse vägede koondamisel sõja hilisemates etappides.

Vaatamata oma nimele ei koosnenud Saja-aastane sõda sajandi jooksul pidavatest lahingutest, vaid konfliktide seeriast ja vahepealstest rahu- ja vaherahukõneluste perioodidest. Sõda lõppes ametlikult Castilloni lepingu allkirjastamisega 1453. aastal, mis kinnitas Prantsuse kontrolli enamiku vaieldavate territooriumide üle ja märkis Inglise vägede lõplikku väljatõrjumist Prantsuse mandrimaalt.

Fakt 9: Prantsusmaal on kaasaegne loss, mis ehitati nullist keskaegse tehnoloogia abil

Guédeloni loss on kaasaegne loss Burgundias, Prantsusmaal, mis ehitati keskaegse ehitustehnoloogia ja materjalide abil. Lossi ehitamine algas 1997. aastal eksperimentaalse arheoloogilise projektina eesmärgiga taasluua 13. sajandi keskaegsest lossist nullist.

Guédeloni ehitajad ja käsitöölised kasutavad traditsioonilisi meetodeid ja tööriistu, mida kasutati keskajal, sealhulgas kivikaevandamine, puitkarkass, puutööd, sepatöö ja keraamika. Projekti eesmärk on anda ülevaade keskaegsetest ehitusmeetoditest, arhitektuurist ja igapäevaelust, samuti säilitada ja edendada traditsioonilisi käsitöid.

Aastate jooksul on Guédeloni lossist saanud populaarne turismiatraktsioon, mis meelitab külastajaid kogu maailmast, kes tulevad vaatama ehitusprotsessi ja õppima keskaegse ajaloo ja kultuuri kohta. Projekt jätkub eesmärgiga lõpetada loss ainult keskaegse meetodite ja materjalide abil.

Chabe01CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons

Fakt 10: On raske uskuda, et croissant’id ei pärine Prantsusmaalt

Kuigi croissant’id seostatakse tugevalt prantsuse köögiga, ei pärine nad Prantsusmaalt. Nende päritolu saab jälgida tagasi Austriasse, kus sarnast kondiitritoodet nimetatud kipferl on dokumenteeritud alates 13. sajandist. Arvatakse, et tänapäevane croissant, mida me tunneme oma lehtkondse, võise kihtidega, sai inspiratsiooni kipferlist ja muutus populaarseks Prantsusmaal 19. sajandil.

Kuid baguette on tõeliselt väärtuslik prantsuse leib, mis pärineb Prantsusmaalt. Baguette’i täpne päritolu ei ole täielikult selge, kuid arvatakse, et see ilmus oma kaasaegses vormis 20. sajandi alguses. Baguette’i piklik kuju ja krõbe koor on muutnud selle prantsuse köögi lemmikuks, mida serveeritakse koos erinevate lisanditega nagu juust, lihatooted ja määrded.

Apply
Please type your email in the field below and click "Subscribe"
Subscribe and get full instructions about the obtaining and using of International Driving License, as well as advice for drivers abroad