10 huvitavat fakti Liibanoni kohta

Kiirfaktid Liibanoni kohta:

• Rahvaarv: Ligikaudu 6 miljonit inimest.
• Pealinn: Beirut.
• Suurim linn: Beirut.
• Ametlik keel: Araabia keel.
• Muud keeled: Prantsuse ja inglise keelt räägitakse laialdaselt.
• Valuuta: Liibanoni nael (LBP).
• Valitsemiskord: Unitaarne parlamentaarne vabariik.
• Peamised religioonid: Islam ja kristlus on kaks suurimat religiooni, kumbki sisaldab mitmekesist sektide valikut.
• Geograafia: Asub Lähis-Idas, põhjas ja idas piirneb Süüriaga, lõunas Iisraeliga. Läänes on tal rannajoone Vahemere ääres.

Fakt 1: Liibanoneil on rikas ja muistne ajalugu

Liibanoneil on rikas ja muistne ajalugu, mis ulatub tuhandete aastate taha, muutes ta oluliseks kultuuriliseks ja ajalooliseks keskuseks Lähis-Idas. Vahemere basseini ja Lähis-Ida ristumiskohal asuv Liibanon on oma strateegilise asukoha tõttu läbi ajaloo ligimeelitanud arvukaid tsivilisatsioone ja kultuure, millest igaüks on jätnud piirkonda oma jälje.

Liibanoni rikka ajaloo põhilised aspektid hõlmavad:

1. Foiniikia tsivilisatsioon: Liibanonit nimetatakse sageli muistse foiniikia tsivilisatsiooni häiaks, mis õitses Liibanoni rannikul umbes 3000. eKr kuni 64. eKr. Foiniiklased olid tuntud oma meresõidu oskuste, kaubanduse võrgustike ja esimese teadaoleva tähestiku arendamise poolest.
2. Rooma ja Bütsantsi periood: Liibanon oli osa Rooma impeeriumist ja hiljem Bütsantsi impeeriumist, mille ajal ta õitses kaubanduse, kultuuri ja õppe keskusena. Linnad nagu Baalbek, Tüüros ja Büülos said Rooma võimu all oluliseks, nende muljetavaldavad templid, teatrid ja infrastruktuur on tänapäevani nähtavad.
3. Islami periood: Liibanoni ajalugu hõlmab ka islami vallutusi ja järgnevaid erinevate islami dünastiate valitsemisperioode, mis andsid panuse piirkonna kultuurilisse ja arhitektuurilisse pärandisse. Linnad nagu Tripoli, Sidon ja Beirut kasvasid oluliseks kaubanduse ja teaduse keskusteks.
4. Osmanite võim: Liibanon sattus osmanite võimu alla 16. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. See periood nägi Liibanoni integreerimist Osmanite impeeriumisse ja türgi kultuuri mõju kohalikele traditsioonidele ning valitsemisele.
5. Kaasaegne ajalugu: 20. sajandil kogetas Liibanon olulisi poliitilisi ja sotsiaalseid muutusi, sealhulgas Prantsuse koloniaalvõimu (mandaadiperiood), iseseisvust 1943. aastal ja järgnevaid ebastabiilsuse perioode, sealhulgas Liibanoni kodusõda (1975-1990) ja jätkuvaid geopoliitilisi väljakutseid.

Fakt 2: Paljud liibanlased oskavad prantsuse keelt

Paljud liibanlased oskavad prantsuse keelt, mis tuleneb suuresti Liibanoni ajalolistest sidemetest Prantsusmaaga Prantsuse mandaadivalitsuse perioodil pärast Osmanite impeeriumi kokkuvarisemist Esimese maailmasõja järel. Aastatel 1920-1943 oli Liibanon Prantsuse mandaadi all, mille ajal prantsuse keelt kasutati laialdaselt halduses, hariduses ja kaubanduses.

Prantsuse keel sai Liibanonis teiseks keeleks araabia keele kõrval ja seda õpetati koolides ja ülikoolides üle kogu riigi. See pärand on püsinud aastakümneid, isegi pärast seda, kui Liibanon sai 1943. aastal iseseisvuse. Prantsuse keel jäi oluliseks keeleks diplomaatilistes suhetes, äritehingutes ja kultuurilistes vahetustes.

Fakt 3: Muistne Baalbeki linn on UNESCO objekt

Muistne Baalbeki linn on UNESCO maailmapärandi objekt, mis asub Liibanonis. See on kuulus oma monumentaalsete Rooma templite poolest, eriti Bacchuse templi ja Jupiteri templi. Need templid on ühed suurimad ja parimini säilinud Rooma religioossed hooned maailmas, mis näitavad muljetavaldavat arhitektuuri ja keerulist kivinikerdust.

Baalbek, mis oli muistsetes aegades tuntud kui Heliopolis, oli religioosne keskus, mis oli pühendatud foiniikia päikesejumal Baalile. Hiljem sai sellest oluline Rooma koloonia ja ta õitses Rooma võimu all, ehitustööd algasid 1. sajandil eKr ja jätkusid 3. sajandini pKr.

Märkus: Kui plaanite riiki külastada ja sõita iseseisvalt, kontrollige enda jaoks rahvusvahelise juhiloa vajadust Liibanonis.

Fakt 4: Liibanoni territooriumilt on leitud neoliitilisi asustusi

Liibanonis asub mitu neoliitilise perioodi asustust, mis annavad väärtuslikku teavet varase inimkonna ajaloo ja tsivilisatsiooni arengu kohta piirkonnas. Need tuhandeid aastaid vanad asustused rõhutavad Liibanoni tähtsust muistsete kultuuride ja kaubateedede ristumiskohana Lähis-Idas.

Mõned märkimisväärsed neoliitilised leiukohad Liibanoni territooriumil hõlmavad:

1. Büülos (Jbeil): Büülos on üks maailma vanemaid pidevalt asustatud linnu ja võib kiidelda neoliitiliste asustuste tõenditega, mis ulatuvad tagasi umbes 7000-6000. eKr. Arheoloogilised kaevamised on paljastanud neoliitilisi jäänuseid, sealhulgas kivitööriistu, keraamikat ja tõendeid varase põllumajanduse ja loomade kodustamise kohta.
2. Tell Neba’a Faour: Bekaa orus asuv Tell Neba’a Faour on arheoloogiline leiukoht, mis pärineb neoliitilisest ja kalkokoltilisest perioodist (6000-4000 eKr). Kaevamised leiukohal on paljastanud neoliitilisi maju, tuleasemeid ja esemeid, mis näitavad varaseid põllumajandustavasid ja kaubavõrgustikke.
3. Tell el-Kerkh: Sidoni (Saida) lähedal asuv Tell el-Kerkh on muistne tell (küngas), mis on paljastanud neoliitilisi ja pronksiaegseid jäänuseid. See annab tõendeid varaste asustusmustrite, matmiskommete ja tehnoloogiliste edusammude kohta neoliitilisel perioodil Lõuna-Liibanonis.
4. Tell el-Burak: Tüüruse (Sour) lähedal asuv Tell el-Burak on veel üks oluline arheoloogiline leiukoht neoliitiliste ja hilisemate pronksiaegsete kihtidega. Kaevamised on päevavalgele toonud esemeid nagu keraamika, tööriistad ja arhitektuurilised jäänused, mis valgustavad muistseid eluviise ja kultuurilisi suhtlusi Liibanoni rannikualadel.

Fakt 5: Veinitootmist on Liibanonis harrastatud juba väga muistsest ajast

Veinitootmine Liibanonis ulatub aastatuhandete taha, olles sügavalt juurdunud muistsesse ajaloosse, mis ulatub tagasi foiniikia tsivilisatsioonini. Foiniiklased, kes olid tuntud oma merekaupmeeste ja kultuurilise mõju poolest, kasvatasi viinapuid Liibanoni rannikupiirkondades ja arendasid välja arenenud tehnikaid viinamarjakasvatuses ja veinitootmises. See varajane oskusteave võimaldas Liibanoni veini eksportida üle Vahemere, muutes Liibanoni üheks maailma varasemaks veinitootva piirkonnaks.

Läbi ajaloo, Rooma perioodist keskajal kaasajani, on Liibanoni veinitööstus üle elanud õitsenguperioode ja languse, mida mõjutasid geopoliitilised muutused ja majanduslikud nihked. Rooma okupatsioon tõstis veelgi Liibanoni viinamarjakasvatuse tavasid, tuues sisse uusi viinamarjasotte ja täiustades veinitootmise meetodeid, mis jätkasid piirkonna veinitootmise traditsioonide kujundamist.

Fakt 6: Liibanlased armastavad pühi

Liibanlased hindavad sügavalt pühi, mis mängivad olulist rolli nende kultuurilises ja sotsiaalses elus. Pühad Liibanonis on mitmekesised ja peegeldavad riigi religioosset ja kultuurilist mitmekesisust, tähistamised sageli segavad traditsioone erinevatest religioossetest ja etnilistest kogukondadest.

Suurte religioossete pühade ajal, nagu Eid al-Fitr ja Eid al-Adha moslemite jaoks ning jõulud ja lihavõtted kristlaste jaoks, tulevad Liibanoni pered kokku tähistama pidusöökide, kogunemiste ja religioossete talitustega. Neid pühi tähistatakse kogukonna vaimu ja helduse tundega, inimesed külastavad sageli sõpru ja sugulasi tervituste vahetamiseks ja traditsiooniliste toitude jagamiseks.

Ilmalikke pühi nagu Liibanoni iseseisvuspäev 22. novembril ja tööliste päev 1. mail tähistatakse samuti rahvusliku uhkuse ja mälestussündmustega. Need sündmused hõlmavad sageli paraade, ilutulestikke ja kultuurilisi esinemisi, mis rõhutavad Liibanoni ajalugu ja saavutusi.

Fakt 7: Liibanoni lipul on seedripuu

Seedripuu on olnud Liibanoni rahvusliku identiteedi püsiv sümbol sajandeid, esindades vastupidavust, pikaealisust ja Liibanoni mägede looduslikku ilu. Lipp koosneb kolmest horisontaalsest triibust: lai punane triip üleval ja all ning kitsam valge triip keskel. Valge triibul on keskel roheline seedripuu (Cedrus libani), mida ümbritseb roheline pärg.

Seedripuu omab Liibanonis olulist ajaloolist ja kultuurilist tähtsust. Seda on mainitud muistsetes tekstides ja pühakirjades, sealhulgas Piiblis, tugevuse ja õitsengute sümbolina. Foiniiklased, muistne meresõidutsivilisatsioon, millest Liibanon oma nime tuletab, austasid samuti seedripuud selle puidul, mis oli väga hinnatud laevade ehitamisel ja konstrueerimisel.

Fakt 8: Liibanonit mainitakse Piiblis kümneid kordi

Liibanonit mainitakse Piiblis arvukalt, nii Vanas Testamendis (heebrea Piiblis) kui ka Uues Testamendis. Need viited rõhutavad Liibanoni geograafilist tähtsust, loodusvarasid ja kultuurilisi suhtlusi muistsete iisraellaste ja naabertsiivilisatsioonidega.

Vanas Testamendis:

1. Liibanoni seedrid: Liibanonit mainitakse sageli seoses tema seedripuudega, mis olid väga hinnatud oma kvaliteedi poolest ja neid kasutati religioossete templite, palee ja laevade ehitamisel. Kuningas Saalomon, kes oli tuntud oma tarkuse poolest, olevat importinud seedripuidu Liibanonist ehitusprojektide jaoks, sealhulgas Esimene tempel Jeruusalemmas (1. Kuningate 5:6-10).
2. Geograafilised viited: Liibanonit mainitakse sageli geograafilise piiri või orientiirrina erinevates ajaloolistes narratiivides ja poeetilistes tekstides. Näiteks mainitakse Liibanonit seoses Hermoni mäega (5. Moosese 3:8-9) ja viljakuse ja ilu sümbolina (Ülemlaul 4:8).
3. Ajalooline kontekst: Muistsete iisraellaste ja naaberrahvaste, sealhulgas foiniiklaste ja kanaanlaste, kes elasid Liibanonis, vahelisi suhtlusi kirjeldatakse ajaloolistes ülestähendustes ja prohvetlikes kirjutistes.

Uues Testamendis:

1. Geograafilised viited: Liibanonit viidatakse Jeesuse Kristuse teenistuse ja rännakute kontekstis, näidates piirkondlikku teadlikkust Liibanoni olemasolust Rooma perioodil.
2. Sümboolsed viited: Liibanoni looduslik ilu ja kultuuriline tähtsus jätkab kasutamist metafooriliselt Uues Testamendis vaimsete õppetundide ja prohvetlike nägemuste edastamiseks.

Fakt 9: Liibanoni elanikkonna enamus on araablased, kes praktiseerivad erinevaid islami suundi

Kuigi riik on etniliselt peamiselt araabia, on oluline märkida, et Liibanoni elanikkond koosneb mitmest religioossest kogukonnast, millest igaüks panustab riigi rikka sotsiaalse struktuuri.

Islam on üks Liibanonis praktiseeritavatest suurematest religioonidest, moslemid moodustavad viimaste hinnangute kohaselt ligikaudu 54% elanikkonnast. Moslemite kogukonnas on erinevaid sekte ja suundi, sealhulgas sunni islam, šiia islam (sealhulgas kaheteistkümne imam šiiidid ja ismailiidid) ning väiksemad alauiitide ja druuside kogukonnad.

Sunni moslemid on Liibanonis suurim moslemi denominatsioon, järgnevad šiia moslemid. Šiia elanikkond hõlmab kaheteistkümne imam šiia islami järgijaid, mis on suurim šiia denominatsioon maailmas, ja väiksemaid kogukondi nagu ismailiidid ja alauiidid.

Fakt 10: Liibanlased suitsetavad palju

Riigil on märkimisväärne suitsetamiskultuur, mis hõlmab nii sigarette kui ka traditsioonilisi vesipiipu (argileh või shisha). Suitsetamine on sageli sotsiaalne tegevus, kohvikud ja restoranid pakuvad ruume, kus inimesed saavad koos koguneda ja suitsetada.

Kõrgete suitsetamise määrade põhjused Liibanonis on mitmekülgsed ja hõlmavad kultuurilisi norme, sotsiaalset aktsepteerimist ja ajaloolisi trende.