Kiirfaktid Angola kohta:
- Rahvaarv: Umbes 34 miljonit inimest.
- Pealinn: Luanda.
- Ametlik keel: Portugali keel.
- Muud keeled: Räägitakse erinevaid põliskeeli, sealhulgas umbundu, kimbundu ja kikongo keelt.
- Valuuta: Angola kvanza (AOA).
- Valitsemisviis: Ühtne presidendiline vabariik.
- Peamine religioon: Kristlus (peamiselt roomakatoliku, märkimisväärse protestandi rahvastikuga), koos traditsiooniline Aafrika uskumustega.
- Geograafia: Asub Edela-Aafrikas, piirneb põhjas Kongo Demokraatliku Vabariigiga, idas Sambiaga, lõunas Namiibiaga ja läänes Atlandi ookeaniga. Angolal on mitmekesised maastikud, sealhulgas rannikutasandikud, savannid ja kõrgustikud.
Fakt 1: Angola on rastide sünnikoht
Rastide kandmise tava on arvatavasti juurdunud muinasaegsetesse traditsioonidesse ja sellel on vaimne ja kultuuriline tähendus.
See soeng ei ole mitte ainult eneseväljenduse vorm, vaid omab ka seoseid identiteedi, pärandi ja vastupanuga. Angolas, nagu ka teistes Aafrika osades, on rastisid kantud sajandeid ja need sümboliseerivad sageli jõudu, uhkust ja sügavat seost esivanematega. Rastide ajalooline tähendus Angolas on mõjutanud laiemaid kultuuriliikumisi, sealhulgas rastafari liikumist, mis ammutab inspiratsiooni Aafrika traditsioonidest ja edendab naturaalseid juukseid ning kultuuriidentiteeti.
Fakt 2: Kuuba on mänginud Angola ajaloos olulist rolli
Kuuba on mänginud Angola ajaloos olulist rolli, eriti Angola kodusõja ajal, mis kestis 1975. aastast 2002. aastani. Pärast seda, kui Angola sai 1975. aastal Portugalist iseseisvuse, oli riik haaratud konflikti erinevate fraktsioonide vahel, peamiselt MPLA (Angola Vabastamise Rahvaliikumine) ja UNITA (Rahvuslik Liit Angola Täieliku Iseseisvuse Eest) vahel.
Kuuba toetas MPLA-d, saates Angolasse tuhandeid sõdureid koos sõjaliste nõunike ja ressurssidega. Kuuba väed aitasid MPLA-l kehtestada kontrolli võtmeterritooriumide üle ning mängisid olulist rolli UNITA ja Lõuna-Aafrika vägede vastu võitlemisel, kes olid konflikti kaasatud osana külma sõja aegsest laiemast piirkondlikust võitlusest.
Kuuba sekkumine Angolasse avaltas püsivat mõju riigi arengule ja sõjajärgsele taasülesehitamisele. Isegi pärast sõja lõppu jätkusid sidemed Kuuba ja Angola vahel, eriti tervishoiu ja hariduse valdkonnas, kusjuures Kuuba meditsiinipersonali ja haridusasutused aitasid kaasa Angola taasülesehitamise pingutustele.
Fakt 3: Angolas on mõned maailma suurimad kosed
Angola on kodu mitmele muljetavaldavale kosele, sealhulgas mõnedele Aafrika suurimatele. Kõige märkimisväärsem on Kalandula kosed, mis asuvad samanimelise linna lähedal. Kalandula kosed on umbes 105 meetrit (344 jalga) kõrged ja 400 meetrit (1312 jalga) laiad, muutes need üheks suurimaks koseks mahult Aafrikas. Kosed on eriti vaatemängulised vihmahooajal, kui vee vool on oma tipptasemel, luues võimsuse kaskaadiline vesi ümbritsetuna lopsaka taimestikuga. Teine märkimisväärne kose on Pungu À Ngola kosed, millel on samuti muljetavaldavad mõõtmed.
Märkus: Kui plaanite iseseisvalt reisida, kontrollige, kas vajate rahvusvahelist juhiluba Angolas auto rentimiseks ja juhtimiseks.
Fakt 4: Riigi nimi pärineb Ndongo kuningate tiitlist
Nimi “Angola” tuleneb tiitlist “Ngola”, mida kasutasid Ndongo kuningriigi kuningad, võimas riik, mis eksisteeris piirkonnas enne portugallaste koloniseerimist. Ndongo kuningriik oli üks silmapaistvamaid eelkoloniaalseid riike Angolas ja selle pealinn asus praeguse Luanda lähedal.
Kui portugalased jõudsid 15. sajandi lõpus, kohtasid nad Ndongo kuningriigi ja hakkasid kasutama tiitlit “Ngola” maa ja selle valitsejate tähistamiseks. Aja jooksul arenes see tiitel “Angolaks” ja see sai riigi nimeks, kui Angola sai 1975. aastal Portugalist iseseisvuse.
Fakt 5: Luanda asutasid portugalased
Luanda, Angola pealinn, asutasid portugalased 1575. aastal, algselt nimega “São Paulo da Assunção de Loanda”. See teenis portugallaste jaoks koloniaalajastu ajal võtmesadamana, hõlbustades kaubandust, eriti orjadega, elevandiluu ja teiste kaupadega.
Viimastel aastatel on Luanda saavutanud maine ühena maailma kallimatest linnadest välismaalastele. Kõrge elukalluse põhjusteks on piiratud eluasemete kättesaadavus, õli- ja gaasitööstuse poolt juhitud õitsev majandus ning märkimisväärne nõudlus kaupade ja teenuste järele, mis sageli ületab kohalikku pakkumist. Vastavalt erinevatele aruannetele, sealhulgas Merceri ja teiste välismaalaste uuringute andmetele, mõjutab Luanda elukallimust kõrged üürihinnad, eriti soovitud linnaosades, samuti kallid imporditavad kaubad.
Fakt 6: Aafrika rikkam naine elab Angolas
Ta on endise Angola presidendi José Eduardo dos Santose tütar, kes valitses riiki 1979. aastast 2017. aastani. Isabel dos Santos on kogunud oma rikkuse erinevate äriettevõtete kaudu, sealhulgas märkimisväärsed investeeringud telekommunikatsiooni, panganduse ja nafta valdkonnas ning teistes sektorites.
Tema märkimisväärsemad investeeringud hõlmavad osalust Unitelis, ühes Angola suurimas telekommunikatsiooniettevõttes, ja märkimisväärseid osalusi teistes ettevõtetes üle Aafrika ja Euroopa. Vaatamata oma finantsedu, on Isabel dos Santose rikkus olnud vastuolu allikas, eriti seoses korruptsiooni ja valitsjemise süüdistustega, mis on seotud tema pere poliitiliste sidemetega.
Viimastel aastatel on tema varad sattunud kontrolli alla ja on tekkinud õiguslikud väljakutsed, eriti pärast tema isa presidendiaega.
Fakt 7: Angola endeemne hiiglaslik must antiloop peeti väljasurnuks
Hiiglaslik must antiloop, tuntud kui “hiiglaslik sebel-antiloop” (Hippotragus niger variani), on Angola endeemne liik. Aastaid peeti seda väljasurnuks ulatusliku küttimise ja elupaiga kadumise tõttu Angola kodusõja ajal, mis kestis 1975. aastast 2002. aastani. Antiloopi iseloomustavad silmatorkav must karvkate ja muljetavaldavad pikad, kõverdunud sarved.
Siiski 2000. aastate alguses olid looduskaitsjad põnevil avastamast väikest nende antiloopide populatsiooni looduses, konkreetselt Cangandala rahvuspargis ja ümbritsevateis piirkondades. See avastus tekitas uuendatud pingutused nende kaitseks ja säilitamiseks. Hiiglaslik sebel-antiloop on nüüd Angola loodussaagise sümbol ning on saanud keskseks looduskaitse algatustes, mille eesmärk on selle elupaiga säilitamine ja populatsiooni suurendamine.
Fakt 8: Angolas on üks maailma noorimaid rahvastikke
Angolas on üks maailma noorimaid rahvastikke, märkimisväärse osa kodanikke alla 25 aasta vanuse. Umbes 45% rahvastikust on alla 15 aasta vanused, peegeldades kõrgeid sündimuse määrasid ja suhteliselt madalat keskmist vanust, mis on umbes 19 aastat. See noor demograafiline struktuur on mitme teguri tulemus, sealhulgas ajaloolised kõrge viljakuse määra suunad ja tervishoiu paranemised, mis viisid madalama imiksuremuse.
Noore rahvastiku olemasolu pakub Angolale nii võimalusi kui ka väljakutseid. Ühelt poolt pakub see potentsiaali elava tööjõu ja innovatsiooni jaoks, juhib majanduskasvu ja sotsiaalset muutust. Teiselt poolt kujutab see märkimisväärseid väljakutseid, sealhulgas vajadus piisava hariduse, töökohtade loomise ja tervishoiuteenuste järele selle kasvava demograafilise grupi toetamiseks.
Fakt 9: Angolas on palju rahvusparke ja kaitstud alasid
Märkimisväärne nende hulgas on Iona rahvuspark, mis asub edelas, tuntud oma vapustavate maastike ja ainulaadse loomastiku poolest, sealhulgas kõrbes kohanenud elevandid. Kissama rahvuspark, Luanda lähedal, on üks riigi vanematest parkidest ja keskendub looduskaitsele, sealhulgas Aafrika elevantide ja kaelkirjakute taasasustamisele. Cangandala rahvuspark on kriitiline hiiglase sebel-antiloopi säilitamiseks.
Fakt 10: Angolas on probleeme maamiinide lõhkamisega
Angola seisab silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega maamiinide lõhkamisel, pikaajalise kodusõja püsiv tagajärg, mis kestis 1975. aastast 2002. aastani. Konflikti ajal paigaldati üle riigi miljoneid maamiine, eriti maapiirkondadesse ja endistele lahinguväljadele, tekitades tõsiseid riske tsiviilelanikele ja takistades põllumajanduse arengut.
Pingutused nende maamiinide lõhkamiseks on käinud, toetatud nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka kohalike algatuste poolt. Siiski on protsess aeglane ja kulukas, kusjuures suured alad on endiselt mõjutatud. Maamiinide olemasolu mitte ainult ei ohusta elusid, vaid piirab ka ligipääsu viljakale maale, takistades majanduskasvu ja toidujulgeolekut.
Published September 22, 2024 • 9m to read
